Narva2024

Aeg
23. jaanuar 2018
Koht
Narva
Tüüp
Kampaania

Narval on võimalus 2024. aastal saada Euroopa kultuuripealinnaks. Narva kui kultuuripealinna toetuseks on koondunud kogu Virumaa.

Otsus Narva kandideerimisest Euroopa kultuuripealinnaks 2024 kuulutati välja 23. jaanuaril 2018. Kuus aastat vältava kandideerimisperioodi jooksul avaneb ainulaadne võimalus luua Narvale ja kogu piirkonnale ühtne arengustrateegia, mis ühendab kõiki regiooni elanikke ja erinevaid valdkondi. Narva 2014 kandideerimisprotsess võimaldab kogu regiooni arengu ümbermõtestamist ja taaskäivitust lisaks tiitliaastale ka sellele eelneval ja järgneval perioodil.

Narva kandidatuuri ettevalmistamisega Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024 tegeleb tiim, mille ülesandeks on kultuuripealinna programmi väljatöötamine ja lõpptaotluse koostamine. Tiimi juhib Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev, kunstiline juht on kommunikatsiooniekspert ja filmilavastaja Ilmar Raag. Piirkondlik juhtpartner on Rakvere ja koostööd tehakse kõikide Virumaa omavalitsustega. Programmitiimi kuuluvad ka Jõhvi kontserdimaja juhataja Piia Tamm, nutikate ideede ja projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova, Narva kunstiresidentuuri juht Ann Mirjam Vaikla ning Narva Ooperipäevade juht Julia Savitskaja. Kaasamisjuhina panustab Narva kolledži kultuuriprogrammide juht Anna Markova.

Põhitaotlusega paralleelselt valmiva linna uue kultuuristrateegia eest vastutab Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. Konsultandina ning rahvusvahelistesse tegevustesse ja turundusse panustajana osaleb protsessis ka kultuuripealinna eeltaotluse edukalt läbi viinud Shiftworks.

Kultuuripealinna eeltaotluse järgus välja arendatud Narva 2024 kunstilise kontseptsiooni märksõnadeks on „jõgi-piir-sild“: kahte riiki eraldava kalda vahel loodusliku piiri moodustav Narva jõgi ning erinevaid kultuure, valdkondi, identiteete ja saatuseid ühendav sild. Lisainfo

Konkursi lõpptaotlus, mis sisaldab mahukat ürituste kava kultuuripealinna tiitliaastaks ja sellele eelnevaks perioodiks, tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta 1. augustiks. Tiitli võitja selgub tõenäoliselt sügiseks.

Kultuuripealinna algatuse eesmärk on pikem kultuuriline, kogukondi kaasav ja linna elukeskkonda arendav mõju. Kultuuripealinnaks saamine toob linnale lisarahastuse, mille toel visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse ja teiste rahastusallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses. Euroopa Komisjon annab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

2024. aastal hakkab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandma kolm linna. Peale Eesti linna saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo) linn.