Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon kuulutas kolmapäeva, 28. augusti pärastlõunal kultuuriministeeriumis peetud pressikonverentsil välja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna. Lõpusirgel taotlesid tiitlit Tartu ja Narva. Võitjaks hinnati Tartu.
Otsuse teatavaks teinud komisjoni esinaise Beatriz García sõnul oli konkurss Tartu ja Narva vahel tasavägine ning tiitlivõitja määramisele eelnev debatt erakordselt pingeline.
Narva 2024 tiimile antud tagasisides märkis García, et Narva projekti tugevusteks olid eeskätt venekeelse kogukonna kesksus ja koostööalgatused Venemaaga. Selgelt eristuv fookus koos võimekusega meedia tähelepanu köitmiseks ning tähenduslikeks kultuurialasteks vestlusteks piiriüleselt pälvisid komisjoni esinaise sõnul mitme komisjoni liikme kindla soosingu. Tartule jäädi aga alla linna teostus- ja korraldusvõimekuse peatükkides. Leiti ka, et Narva pikaajaline strateegia ei olnud nii veenev kui Tartul.
„Valida sai ainult ühe linna ja Tartu vastas kindlamalt kõigile nõutud kriteeriumidele,” ütles Garcia. „Narva taotlus oli sellest hoolimata väga tugev ja inspireeriv. Julgustame kõiki asjaosalisi jätkama taotlusega alustatud teekonda. Narval on rääkida ainulaadne lugu, mis on oluline kogu Euroopa jaoks.” Ka kultuuriminister Tõnis Lukas märkis, et mõlemad linnad tegid ära põhjaliku ja mõjuka töö: „Kandideerimisprotsess ise lõi kõigile linnadele, kes kaasa lõid, väga hea võimaluse tõsta kultuuri tähtsust ja rolli linna ja laiemalt piirkonna arengus.“ Ühtlasi postitas kultuuriminister eile oma Facebooki kontole erinevate Eesti linnade võimaliku rollijaotuse kultuurikeskustena: „Tore on mõelda, et Eesti on ikka suurem kui ilmamaa – Eesti kultuuripealinn on Viljandi, Euroopa kultuuripealinn on Tartu ja Euraasia kultuuripealinn on Narva!“
„Soovin südamest tänada kõiki asjaosalisi – nii meie tiimi, toetajaid, partnereid ja vabatahtlikke, kes tegid imet Tartule pinget pakkunud taotluse koostamisega kui ka kõigi toetavate tegevustega kaasamisüritustest turunduseni,“ ütles Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Linnapea sõnul on Narva kultuuripealinnaks kandideerimisest vaid võitnud: „Meie uus kultuuristrateegia ja taotluses kirjeldatud tegevused näitavad meile suunda tulevikku, ning oleme protsessi läbi teinuna märksa tugevamad ja võimekamad taotlusraamatus kirjeldatud visiooni ellu viima. Narva arengut ei peata miski!”
Narva 2024 taotlusraamat „Narva on järgmine“ (“Narva Is Next”) sündis kevadel moodustatud programmitiimi töö tulemusena. Kavandatava programmi keskse liinina esitleti taotluses Narva kui kultuuri- ja rahvadiplomaatia rolli väärtustava ja ühendava silla metafoori, mida toetavad projektid nagu Eesti ja Venemaa piirilinnade Narva ja Ivangorodi ajalugu käsitlevad „Kaks kindlust, üks lugu”, Ida-Viru argielu poeesiat ja identiteete avastav „Rääkimata lood“, eeskätt piirilinna tööstuspärandit pühitsev „Naiste hääled“ ning kultuuriprojekte ettevõtlusega liitev „Tuleviku tootmine“.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valis sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon, mis hindas konkursi lõppvooru pääsenud kandidaatide taotlusi, tutvus 26.–27. augustil nii Narva kui ka Tartuga ja kuulas ära mõlema linna esitlused. Kandideerinud linnad pidid koostama tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi, mis soodustab nii linna kui ka selle naabruskonna osalemist ning meelitab kohale külalisi kogu riigist ja Euroopast.
Lisaks Eesti esindajast Tartule saab 2024. aastal kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn.
Lisainfo
Narva esitab Euroopa kultuuripealinna taotlusraamatu
