Šoti mürapopparid The Jesus and Mary Chain ehk vennad Jim ja William Reid tähistavad tänavu oma 40. aastapäeva alates esiksingli “Upside Down” ilmumisest. 8. märtsil ilmus bändi uus stuudioalbum “Glasgow Eyes” ja käivitus Euroopa tuur, mis toob nad 21. augustil üle 35 aasta Eestisse esinema. Tegu on tuuri ainsa Baltikumi kontserdiga.
Kontserdi erikülalisena astub üles Röövel Ööbik.
Kontserdi piletid hinnaga 39–69 eurot on müügil Piletilevis. Saadaval on nii seisu- kui ka istekohad.
1989. aasta juunis esines The Jesus and Mary Chain toonases ENSV-s Tallinna Lauluväljakul festivalil Rock Summer. Seda kontserti meenutatakse tänase päevani. Vendasid Reide ehmatas, et neid tuleb kuulama umbes 100 000 inimest. “Ma pole nii suurt inimhulka elus kunagi näinud,” teatas laulja Jim. Kitarrist William lubas: “See on päris kohutav. Saate kuulma vägevat müra.”
Vägeva moototorsaagi meenutava kitarrimüra ja viliseva feedbacki saatel lõhkusid nad väidetavalt ära osa lavatehnikast ja tekitasid korraldajatele tuhandetes soome markades kahju. Hiljem selgus, et tegu oli siiski meediamulliga ja tegelikult lõhkusid nad ära ainult mikrofonistatiivi. The Jesus and Mary Chain pahandas ka mitmeid kohalikke korüfeesid. Näiteks Ivo Linna teatas, et bänd, kellel saundiga probleeme, ei tohiks pealavale ronida. 35 aastat hiljem on The Jesus and Mary Chain üks ühtaegu kõigi aegade mõjukamaid ja vastuolulisemaid bände. Nende esikalbumit “Psychocandy” (1985) peetakse tihtipeale üheks paremaks debüütalbumiks üldse. Vennad Reidid tegid sel ära kujuteldamatu triki, keevitades kokku päikeselise popi, hämara nihilismi ja viliseva kaja. Kokku kõlas see nagu Phil Spectori kõrbenud helisein või “mootorsaan orkaanis”. Peagi tulid nad aga välja akustiliste kitarride ja kuuldavate laulusõnadega. Nad tavatsesid ikka ja alati endale vastu rääkida: alustasid sündipopi vastastena, aga kasutasid peagi trummimasinaid ja sünte. Oma nahktagide ja Ray Bani päikseprillidega nägid nad välja nagu maailma kõige olulisem bänd, keda see aga absoluutselt ei kõigutanud. Nad vihkasid ka rockimehi ega samastunud nunnu indieskenega, laulsid hingestatult tühistest asjadest ja hajameelselt olulistest asjadest. Nad seisid publiku poole seljaga ja neid käivitas kaos. 1998. aastaks olid vendade omavahelised tülid aga nii hulluks läinud, et mindi pikale pausile laulusõnadega “I hate rock’n’roll”.
2007. aastast taas aeg-ajalt esinev ning vahepeal albumi “Damage and Joy” ilmutanud bänd on nüüd otustavamalt tagasi. Oodata on dokfilmi ja autobiograafiat ning märtsis ilmus The Jesus and Mary Chaini kaheksas stuudioalbumi “Glasgow Eyes”, mis püüab vastata küsimusele, kuidas võiksid kõlada harmoonias kulgevad vennad Reidid. Avasinglit “jamcod”: tsiteerides: “Best notify the other brother therе’s no place to go”.
“Glasgow Eyes” kõnnib homaaži ja satiiri vahel ning teeb vahele paar ootamatumat sööstu, ehk isegi noogutusi krambivaba jazzi suunas. Elektroonikaspooni all kõlavad kitarrid ja kajad, krüptilised autobiograafilised viited ning klassikalised kinnisideed igatsusest, dekadentsist ja droogidest, ent seda kõike ennekuulmatult rahunenud moel.
Album salvestati Glasgow’s produtsent Tony Doogani ja bändi Mogwai stuudios Castle of Doom. Põhimõtted olid samad, mis 984. aastal. “Llihtsalt läksime hunniku lugudega stuudiosse ja lasime kõgel omasoodu minna. Reegleid pole, lihtsalt teed kõike, mis vaja,” ütleb Jim Reid.
Tallinna kontserdil kõlavad nii uue albumi lood kui ka klassika nagu “Some Candy Talking”, “Just Like Honey”, “April Skies” ja “I Hate Rock’n’Roll”.
Spotify | Apple Music | YouTube | Facebook | Instagram | Twitter | Koduleht
