Pärast pooleaastast renoveerimist avas okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu uue püsinäitusega oma uksed linnarahvale. Uus püsinäitus avati 15 tundi kestnud maratoniga, kus muuseum oli avatud hommikul kella 9st kuni südaööni.
Esimese pileti uue püsinäituse “Vabadusel ei ole piire” külastajale müüs kultuuriminister Indrek Saar. Päeva jooksul olid muuseumikassas veel kunstik Kaido Ole, luuletajad Doris Kareva ja Eda Ahi, näitleja ja pedagoog Anu Lamp, ajaloolane David Vseviov, Shiftworks tegevjuht Helen Sildna jt. Muuseumiõue laval esinesid erinevate ajastute tunnushelisid ja -hoiakuid väljendavate muusikaliste etteastetega J.M.K.E, Regatt, Silver Sepp ja meisterjaan. Nii kodumaist kui ka väliseesti muusikat eri ajastustest ja stiilidest valisid päeva jooksul Janek Murd, Annie Rist ja Erik Morna.
Avatud näitus kannab pealkirja “Vabadusel ei ole piire” ja see on laenatud läti kirjanikult Nora Ikstenalt. Külastajatele on valminud Eero Epneri koostatud e-giid, mis muudab muuseumis käigu ajalooliseks rännakuks. E-giid on valminud koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga, helirežissöör Külli Tüli juhtimisel.
Uus püsinäitus kujutab teekonda okupatsioonidest vabaduseni ja koosneb viiest osast. Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide inimvaenulikkust avatakse läbi eestimaalaste lugude, kelle „süüks“ võimude silmis oli enamasti iseendaks olemine. Teine osa näitusel räägib võõrvõimu eest põgenemisest ja toob esile väliseesti ajaloo. Kesksel kohal on 1944. aasta sügisel Rootsi põgenemiseks kasutatud paat ning esmakordselt avalikkusele eksponeeritud originaalkaadrid laev Triina teekonnast.
Nõukogude perioodile keskenduv näituse osa näitab, milliseid ideoloogilisi valikuid ja dilemmasid uus kord inimestes tekitas ning kuidas okupatsioonivõimudele vastu hakati. Edasi viib näitus iseseisvuse taastamise korrusele, mis räägib Eesti loo alates 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Eesti Euroopa Liitu astumisega 2004. aastal. Näituse viimane osa puudutab vabadust tänasel päeval.
Näituse kuraatorid on Sander Jürisson (inimsusevastased kuriteod), Maarja Merivoo-Parro (eestlased vabas maailmas), Uku Lember (elu Nõukogude Eestis), Aro Velmet (iseseisvuse taastamise protsess) ning Daniel Vaarik ja Kaido Ole (vabadus). Ekspositsiooni on projekteerinud KOKO arhitektid ja teostanud Motor Agency.
